6. Töötamine kettsae osaga
Ettevalmistus
Ohutu töö tagamiseks ja võimalike kahjustuste
korral kontrollige enne igat kasutamist järgmisi
punkte:
Kettsae seisukord
Kontrollige enne töö alustamist kettsae korpuse,
toitejuhtme, saeketi ja plaadi kahjustusi. Ärge võt-
ke mingil juhul kasutusse ilmselgelt kahjustunud
seadet.
Õlipaak
Õlitase paagis. Kontrollige ka töötamise ajal, kas
õli on piisavalt. Kettsae kahjustuste vältimiseks
ärge käitage mingil juhul saagi, kui õli ei ole või
kui õlitase on langenud alla miinimummärgi.
Ühest paagitäiest piisab 20-minutiliseks lõikami-
seks, olenevalt pausidest ja koormusest.
Saekett
Saeketi pingsus, lõiketerade seisukord. Mida
teravam saekett on, seda kergemini ja kontrollita-
vamalt saab kettsaagi kasutada. Sama kehtib ka
ketipingsuse kohta. Enda turvalisuse suurendami-
seks kontrollige ka töötamise ajal hiljemalt iga 10
minuti tagant keti pingsust! Keti väljavenimine on
eriti suur just uutel saekettidel.
Kaitseriietus
Kandke kindlasti vastavat, tihedalt liibuvat kaits-
eriietust, nagu lõikekindlad püksid, kindad ja
turvajalatsid.
Kuulmiskaitse ja kaitseprillid.
Kandke integreeritud kuulmiskaitse ja näokaitse-
ga kaitsekiivrit. See kaitseb allakukkuvate harude
ja tagasipaiskuvate okste eest.
Ohutu töötamine
•
Ohutu töötamise tagamiseks on ette nähtud
maks. 60° töönurk.
•
Ärge seiske kunagi saetava oksa all.
•
Ettevaatust pinge all olevate oksade saagimi-
sel ja puidust kildude eraldumisel.
•
Võimalik vigastusoht kukkuvate ja laiali lendu-
vate puidutükkide tõttu!
•
Hoidke isikud ja loomad ohutsoonist eemal,
kui masin on töös.
•
Seade ei ole kõrgepingeliiniga kokku puutu-
des elektrilöögi eest kaitstud. Pidage kinni
minimaalsest 10 m vahekaugusest voolujuhti-
vate kaablitega. Eluoht elektrilöögi tõttu!
Anl_GATS_E_20_Li_SPK7.indb 223
Anl_GATS_E_20_Li_SPK7.indb 223
EE
•
Seiske mäenõlval alati kas saetavast oksast
ülevalpool või selle kõrval.
•
Hoidke seade nii keha lähedal kui võimalik.
Nii hoiate kõige paremini tasakaalu.
Saagimistehnikad
•
Hoidke seadet oksalõikamisel maksimaalselt
60° horisontaali suhtes, et mitte kokku saada
kukkuva oksaga (joonis 13).
•
Saagige puul kõigepealt maha alumised
oksad. Seeläbi muutub mahasaetud okste
allakukkumine lihtsamaks.
•
Pärast saagimise lõppu suureneb kasutaja ja-
oks järsult sae kaal, kuna saag ei toetu enam
oksale. Tekib oht sae üle kontrolli kaotada.
•
Tõmmake saag lõikekohast välja ainult sa-
eketi liikumise ajal. Sellega väldite kinnikiilu-
mist.
•
Ärge saagige saelehe tipuga.
•
Ärge saagige paksenditega oksaosi. See taki-
stab puu haavade paranemist.
Väiksemate okste mahasaagimine (joonis
14):
Asetage sae tööpind oksale. See takistab sae
järske liigutusi lõikamise alguses. Juhtige saag
kerge survega ülalt alla läbi oksa.
Suuremate ja pikemate okste mahasaagimine
(joonis 15):
Tehke suuremate okste korral üks lõige koormuse
vähendamiseks.
Saagige kõigepealt saetera ülemise poolega alt-
poolt ülespoole suunaga 1/3 oksa läbimõõtu läbi
(a). Seejärel saagige saetera alumise poolega
ülalt allapoole esimene lõige (b).
Saagige pikemad oksad maha lõikudena, et teil
oleks okste kukkumiskoha üle kontroll.
Tagasilöök
Tagasilöögi all mõistetakse töötava kettsae äkilist
üles- ja tagasipõrkumist. Põhjuseks on enamasti
töödeldava materjali puudutamise plaadiotsaga
või saeketi kinnikiilumine.
Tagasilöögi korral esineb äkki suur jõud. See-
pärast reageerib kettsaag enamasti kontrollima-
tult. Tagajärjeks on töötaja või läheduses viibivate
inimeste sageli väga rasked vigastused. Taga-
silöögioht on suurim, kui kasutate saagi plaadi
otsa piirkonnas, kuna seal on kangiefekt kõige
tugevam. Seetõttu asetage saag alati võimalikult
madalale.
- 223 -
27.07.2017 15:02:54
27.07.2017 15:02:54