Publicidad
Idiomas disponibles
Idiomas disponibles
Niipea kui ta on jõudnud oma tööpositsioonile,
tuleb ühendusvahend asetada piisava
tugevusega kinnitusvõimaluse ümber (vt selle
kohta kinnituspunkt) ja seejärel kinnitada
ühendusvahend turvarihma teise külgmise
kinnitusaasa külge. Reguleeritava
ühendusvahendi seadistamine toimub vastavalt
selle isikukaitsevahendi kasutusjuhendile. Enne
kui kasutajale turvarihmale toetub, peab ta veel
kord kontrollima kinnitusvõimaluse (s.t
kinnituspunkti) ümber asetatud ühendusvahendit
ning ühenduselementide korralikku lukustust.
Selle kasutusviisi juures tuleb ühendusvahend
alati rihma teise kinnitusaasa külge kinnitada.
3.2 Sisseõmmeldud ühendusvahendiga
turvarihmad
(Tüüp: B4 mudel 1)
Sisseõmmeldud ühendusvahend (rihmapael) on
püsivalt ühendatud turvarihma ühe kinnitusaasa
külge ja see pole reguleeritav. Ühendusvahendi
teises otsas asub ühenduselement, mis vastab
normile EN 362. Pärast turvarihma
pealepanemist tõstab kasutaja ühendusvahendi
üles. Komistusohu vältimiseks, nt teel
tööpositsioonile, tuleb otsa koos
ühenduelemendiga õlal kanda või kinnitada see
kinnitusaasa külge.
Niipea kui ta on jõudnud tööpositsioonile, tuleb
ühendusvahend kinnitada piisava tugevusega
kinnituspunkti külge (vt selle kohta
„
"
Kinnituspunkt
). Vastavalt normile EN 358 tohib
püsiva, mittereguleeritava ühendusvahendiga
turvarihmasid kasutada üksnes
turvasüsteemina.
3.3 Püsivalt sisseõmmeldud
reguleeritavate ühendusvahenditega
turvarihmad
(Tüüp: B4 mudel R)
Reguleeritav ühendusvahend on püsivalt
turvarihma ühe kinnitusaasa külge kinnitatud.
Reguleeritava ühendusvahendi teises otsas
asub ühenduselement, mis vastab normile EN
362. Ühendusvahendit saab lühendada, lükates
rihma läbi pandla tagasi, kinnitusaasa suunas.
Reguleeritava ühendusvahendi pikendamiseks
tuleb rihma ühenduselemendi suunas läbi
pandla tõmmata.
Pärast turvarihma pealepanemist tõstab
kasutaja ühendusvahendi üles. Komistusohu
vältimiseks, nt teel tööpositsioonile, tuleb otsa
koos ühenduelemendiga õlal kanda või kinnitada
see kinnitusaasa külge.
Niipea kui ta on jõudnud oma tööpositsioonile,
tuleb ühendusvahend asetada piisava
tugevusega kinnitusvõimaluse ümber (vt selle
kohta kinnituspunkt) ja seejärel kinnitada
ühendusvahend turvarihma teise külgmise
kinnitusaasa külge. Enne kui kasutajale
turvarihmale toetub, peab ta veel kord
kontrollima kinnitusvõimaluse (s.t kinnituspunkti)
ümber asetatud ühendusvahendit ning
ühenduselementide korralikku lukustust. Selle
kasutusviisi juures tuleb ühendusvahend alati
rihma teise kinnitusaasa külge kinnitada.
Tähelepanu!
Turvarihma kasutamisel tuleb jälgida, et see ei
ulatuks kukkumisservani ja et kuni 45°
kaldpindadesl töötades saaks kasutajat kinni
hoida või libisemise vastu kindlustada (nt
katusepindadel, kallakutel).
Eriti tuleb silmas pidada, et köie lõdvenemise
korral ei pruugi kogu turvasüsteemi tõhusus
enam tagatud olla. Sellisel juhul võib
kukkumisservani jõudes tekkida vahetu
kukkumisoht.
Ühendusvahend peab olema alati lühem kui
kaugus kukkumisservani. See saavutatakse
reguleeritava ühendusvahendi (nt Masi MA 4)
õige seadistamise teel.
NB:
Kui seljaosa külge on õmmeldud taskurihmad/-
aasad, tohib neid kasutada ainult tööriistakoti või
tööriistapauna kinnitamiseks. Mingil juhul ei tohi
siia kinnitada ühendusvahendit või muud
sarnast.
Külgmiste kinnitusaasade vale kasutamine
rakmetes istumiseks või rippumiseks tekitab
kahjustusi ja on seetõttu keelatud.
Töötamise ajal tuleb reguleerimiselemente ja
ühenduselemente regulaarselt kontrollida.
89
Publicidad
