Löögikindlad kruvikeeramisotsakud (12) saate paigaldada
kuulfiksaatoriga universaalse otsakuhoidiku (11) abil.
Vahetatava tööriista paigaldamine (vt jn B – C)
GDX 18V-200 / GDS 18V-200:
Vahetatava tööriista paigaldamisel jälgige, et see
u
tööriistahoidikusse kindlalt kinnitub. Kui vahetatav
tööriist ei ole tööriistahoidikusse tugevasti kinnitatud,
võib ta kruvikeeramise ajal lahti tulla.
Lükake vahetatav tööriist (13) tööriistahoidiku (1)
nelikandile.
Süsteemist tingitult kinnitub vahetatav tööriist (13)
tööriistahoidikusse (1) mõningase lõtkuga; see ei mõjuta
talitlust/turvalisust.
Mõningaid vahetatavaid tööriistu (nt topeltotsakuid) ei ole
võimalik tööriistahoidikusse kindlalt kinnitada.
Vahetatava tööriista eemaldamine (vt jn A – B)
Tõmmake lukustushülssi (2) ettepoole ja eemaldage
vahetatav tööriist.
Kasutamine
Tööviis
Vahetatava tööriistaga tööriistahoidikut (1) käitatakse
reduktori ja löögimehhanismi kaudu elektrimootoriga.
Töökäik jaguneb kaheks faasiks:
kruvikeeramine ja pingutamine (töötava
löögimehhanismiga).
Löögimehhanism rakendub niipea, kui kruvi on kinni
keeratud ja seetõttu koormatakse mootorit.
Löögimehhanism muundab mootori jõu ühtlasteks
pöördlöökideks. Kruvide või mutrite lahtikeeramisel kulgeb
see protsess vastupidises järjekorras.
Seadme kasutuselevõtt
Aku paigaldamine
Kasutage ainult teie elektrilise tööriista tüübisildil
u
toodud pingega originaalseid Bosch Li-ioonakusid.
Teiste akude kasutamine võib põhjustada vigastusi ja
tulekahjuohtu.
Soovimatu sisselülitamise tõkestamiseks seadke
pöörlemissuuna ümberlüliti (7) keskasendisse. Asetage
laetud aku (4) pidemesse, kuni aku tuntavalt fikseerub ja
pidemest enam välja ei ulatu.
Pöörlemissuuna seadmine (vt jn D)
Elektrilise tööriista pöörlemissuunda saate muuta
pöörlemissuuna ümberlülitiga (7). Allavajutatud sisse-/
väljalüliti (8) korral ei ole see võimalik.
Päripäeva pöörlemine: kruvide sissekeeramiseks ja mutrite
pingutamiseks suruge pöörlemissuuna ümberlüliti (7) lõpuni
vasakule.
Vastupäeva pöörlemine: kruvide ja mutrite
lahtipäästmiseks või väljakeeramiseks suruge
pöörlemissuuna ümberlüliti (7) lõpuni paremale.
Bosch Power Tools
Sisse-/väljalülitamine
Elektrilise tööriista kasutuselevõtmiseks vajutage
elektrilise tööriista sisse-/väljalülitit (8) ja hoidke seda
surutult.
LED põleb, kui sisse-/väljalüliti (8) on veidi või lõpuni alla
vajutatud ja võimaldab halbade valgustingimuste korral
tööpiirkonna valgustamist.
Elektrilise tööriista väljalülitamiseks vabastage sisse-/
väljalüliti (8).
Pöörlemiskiiruse seadmine
Sisselülitatud elektrilise tööriista pöörlemiskiirust saate
sujuvalt reguleerida, olenevalt sellest, kui kaugele te sisse-/
väljalülitit (8) alla vajutate.
Kerge surve sisse-/väljalülitile (8) annab madala
pöörlemiskiiruse. Surve suurendamisega kasvab ka
pöörlemiskiirus.
Tööjuhised
Asetage elektriline tööriist mutrile/kruvile ainult
u
väljalülitatult. Pöörlevad vahetatavad tööriistad võivad
maha libiseda.
Pöördemoment sõltub löögi kestusest. Maksimaalne
saavutatud pöördemoment tuleneb löökidega saavutatud
üksikpöördemomentide summast. Maksimaalne
pöördemoment saavutatakse 6–10 sekundi pikkuse
löögikestuse järel. Seejärel suureneb pingutusmoment ainult
minimaalselt.
Löögikestus tuleb määrata iga vajaliku pingutusmomendi
jaoks. Tegelikult saavutatud pingutusmomenti tuleb alati
pöördemomendivõtmega kontrollida.
Jäigad, vetruvad või pehmed kruviühendused
Mõõtes katse käigus löögijadaga saavutatud
pöördemomente ja kandes need graafikule saadakse
pöördemomendi kõver. Kõvera kõrgus vastab maksimaalsele
saavutatavale pöördemomendile, kõvera tõus näitab, millise
aja jooksul see saavutatakse.
Pöördemomendikõvera kuju oleneb järgmistest teguritest:
– Kruvide/mutrite tugevus
– Aluse tüüp (seib, taldrikvedru, tihend)
– Kinnikruvitava materjali tugevus
– Kruviühenduse määrdeolud
Vastavalt sellele eristatakse järgmisi rakendusjuhtusid:
– Jäik ühendus tekib metalldetailide omavahelisel
ühendamisel alusseibidega kruvidega. Maksimaalne
pöördemoment saavutatakse suhteliselt lühikese
löögiajaga (suure tõusuga kõver). Asjatult pikk löögiaeg
vaid kahjustab masinat.
– Vetruv ühendus tekib metalldetailide omavahelisel
ühendamisel vedruseibidega või taldrikvedrudega
kruvidega, tikkpoltide või koonilise tugipinnaga kruvide/
mutrite ning pikenduste kasutamisel.
– Pehme ühendus tekib metalli ja puidu ühendamisel
kruvidega ning plii- või fiiber-alusseibide kasutamisel.
Vetruva või pehme ühenduse korral on maksimaalne
pingutusmoment väiksem kui jäiga ühenduse korral. Samuti
on vajalik tunduvalt pikem löögiaeg.
Eesti | 181
1 609 92A 6HR | (16.03.2021)