• Veenduge selles, et heitõhu kanal on vihma ja lume
eest kaitstud.
• Väljalaskekanali ees peab olema võre, mis ei lase
millelgi kanalisse pääseda.
• Suruõhuga varustamine on pidev.
• Kõik elektriühendused on teostatud õigesti, vasta-
valt joonistele 6 ja 7.
• Nederman käivitus- ja ohjeüksuse klemmid on ühen-
datud, mõningatel juhtudel on ühendused loogaga
sillatud. Kontrollige vastavust ühendusjoonistega.
• Automaatkäivituse/seiskamisega üksuste korral on
pilootsignaali kaabel kõigilt klappidelt ühendatud
ET
käivitus- ja ohjeüksusega.
• Pompaaživastane kaitse: Voolutrafo on releekarbiga
ühendatud.
7.2 Esmakordne käivitamine
7.2.1 Pöörlemissuuna kontrollimine
Esmakordsel käivitamisel kontrollige pöörlemissuun-
da järgnevalt:
1
Käivitage üksus.
2
Võrrelge mootori pöörlemissuunda noolega moo-
toril.
• Kui mootor pöörleb noolega osutatud suunas,
laske käivitusmenetlusel jätkuda.
• Kui mootor ei pöörle noolega osutatud suunas,
muutke pöörlemissuunda järgnevalt:
1
Seisake üksus.
2
Ühendage toide lahti.
3
Avage käivitus- ja ohjeüksus.
4 Vahetage ümber kaks sisenevat faasijuhet.
7.2.2 Y/D-ajaseadistuse kontrollimine
Y/D-ajaseadistus on tehases eelseadistatud
ega vaja tavaliselt muutmist.
Lülitumine D-režiimile enne seda, kui mootor täiskiiru-
se saavutab, võib käivitus- ja ohjeüksust kahjustada.
See on iseäranis oluline juhul, kui paigaldatud on auto-
maatkäivitus/seiskamine. Liiga pikk viibimine Y-režii-
mis viivitab tarbetult täisvaakumi saavutamist.
Esmakordsel käivitamisel kontrollige Y/D-ajaseadis-
tust järgnevalt:
• Veenduge selles, et mootori töömüra enne D-režii-
mile lülitumist on ühtlane ja kõrgetooniline, viidates
täisvõimsuse saavutamisele.
7.2.3 Esmakordne käivitamine pilootsignaa-
li kaabli kasutamisel
Pilootsignaali kaabliga üksuste korral kandke esma-
kordsel käivitamisel hoolt järgneva eest.
• Üksuse otsekäivitus leiab aset vaid ühel järgneva-
test juhtudest:
• Töökohal avatakse klapp, tuues kaasa mikrolüliti
sulgumise.
96
VAC 20
• käivitus- ja ohjeüksusel vajutatakse käivituskatse
nupule (kui on).
• Üksus lülitub välja, kui klapi sulgemise järel on möö-
dunud taimeri relee abil seadistatud aeg (kuni 30
minutit).
7.2.4 PLC-ga juhitava pompaaživastase
kaitsemehhanismi kohandamine
PLC kaudu pompaaživastase kaitse reguleerimiseks
vaadake käivitus- ja juhtseadmete kasutusjuhendit.
Pompaaživastase kaitse katsetamine
Jälgige summuti pöörlemist summuti mootori esikül-
jel oleva klapi nurga näidikul. Lisateavet mootorivoo-
lu jälgimise kohta leiate käivitus- ja juhtseadmete pai-
galdusjuhendist.
Lülitage vaakumüksus välja. Blokeerige täielikult sis-
selaskesüsteemi- või imiallikapoolne kanalisüsteem.
Ärge tehke midagi väljalaskesüsteemi juures. Käivita-
ge üksus.
Nüüd on ventilaatori õhuvool seiskunud ning PLC voo-
lukontrolli sensor tuvastab, et mootori laeng on mää-
ratud lävendist madalam ja käivitab ASC PLC summu-
ti avamise protsessi. Laba pöörleb vastupäeva „Klapi
avamise" suunas ning laseb õhu ventilaatorisse.
Mootori laeng hakkab aeglaselt tõusma ning kui see
jõuab lävendist ± 5% kaugusele, siis summuti mootor
seiskub.
Eemaldage sujuvalt kanalisüsteemi sulgur, et suuren-
dada õhuvoolu ja jälgige muutusi mootori laengus. Kui
laeng kasvab enam kui 5% algsest suuremaks käivitub
ASC PLC laba sulgemise tsükkel ja laba hakkab pöörle-
ma päripäeva ning „klapp sulgub". Nüüd väheneb ven-
tilaatorisse jõudva õhu hulk, kuni summuti ava on täie-
likult suletud.
Viimasena kontrollige ASC-funktsiooni toimimist. Sel-
leks avage ja sulgege aeglaselt sisselaskekanali õhu-
voolu sulgur/piiraja.
7.2.5 Pompaaživastase kaitse kohandamine
valikulise kohanduskomplektiga
HV juhtpaneeli kaudu juhitava VAC puhul on
testprotseduur sama, aga seadme tööd tuleb
kohandada HV juhtpaneeli PLC abil. Täpsemat
teavet leiate HV juhtpaneeli juhendist.
Vt kohanduskomplekti juhendit.
8 Hooldus
Enne hooldustööde teostamist lugege
tus.
Soovitame varustada käivitus- ja ohjeüksuse töötun-
dide/hooldusvälba mõõdikuga.
Selles peatükis esitatud välbad kehtivad asja-
tundlikult hooldatud üksuse korral.
Peatükk 2 Ohu-