Kasutus- ja paigaldusjuhend
Kui elektriühendused on tehtud vastavalt faaside tsükli suunale, nagu joonisel 4,
on pöörlemissuund automaatselt õige (soovitatakse kahtluste vältimiseks siiski
kontrollida). Vastasel juhul kontrollige pöörlemissuunda, nagu on järgnevalt
kirjeldatud.
4.3.1 Pöörlemissuuna kontrollimine
4.3.1 Pöörlemissuuna kontrollimine Kolmefaasilistes versioonides määrab
pöörlemissuuna elektritoite ühendus ja pöörlemissuunda saab ümber pöörata.
Sel juhul on jõudlus tunduvalt väiksem nimiväärtustest. Selleks et kontrollida,
kas ühendus on õige, sukeldage elektripump pumbatava vedeliku sisse või siis
paigaldage see reas. Toimigeühel kahest järgnevast viisist:
• Avage klapid umbes poolenisti. Käivitage pump ja kontrollige rõhku, seejärel
pöörake pöörlemissuunda ja korrake kontrolli ilma klappe liigutamata. Õige
suund on see, millega saadakse suurem rõhk.
• Avage klapid täielikult. Käivitage masin mõneks sekundiks, seejärel pöörake
pöörlemissuund ümber ja korrake toimingut. Õige suund on see, millega
saadakse suurem vooluhulk
Pöörlemissuuna muutmiseks tuleb kaks faasi omavahel vahetada.
Töötamise
ajal
kasutage
maksimaalse
ampermeetrilist klambrit (täiesti avatud klappidega). Kui pöörlemine on vale,
tuvastatakse andmesildil näidatud väärtustest suuremad väärtused.
4.4 Muutuva sagedusega rakendused (VFD)
Muutuva sagedusega seadeldiste puhul (elektritoide „inverteri" kaudu)
kontrollige, kas sagedusmuundur on võimeline andma nimipinge ja vähemalt
10% suurema voolutugevuse kui andmeplaadil märgitud nimiväärtus. Seadme
paigaldamiseks ja ühendamiseks lugege tootja kasutusjuhendit.
5 HÜDRAULIKAÜHENDUSED
Enne mis tahes tööde tegemist elektripumbal või mootoril kontrollige, et
elektritoide oleks välja lülitatud ja et elektritoidet ei saaks kogemata
taastada.
Kui toitejuhe on varustatud pistikuga, eemaldage pistik pistikupesast ja
paigutage see kohta, kus see on alati nähtaval. Kui juhtmel pistikut pole,
kasutage fikseeritud süsteemi lahklülitit ja soovimatut lähtestamist
takistavat seadet.
Elektripumba paigaldamine on toiming, mida võib olla keeruline ja
inimestele ohtlik. Seetõttu peavad seda tegema pädevad ja kvalifitseeritud
paigaldajad.
Purunemise korral võib elektripumbast välja valguda kuni 50 cl õli. Juhuslik õli
neelamine ei ole inimese tervisele ohtlik. Õli laiali levimise riski tuleb võimalikult
rohkem piirata. Seda tuleb ette näha paigaldamisetapis.
Vt joonis A1 (paigaldamine sukeldunult) ja joonis A2 (paigaldamine pinnale) lisas.
5.1 Väljalasketorud
Torustiku läbimõõt reguleerib voolukiirust ja kasutuskohas kättesaadavat
rõhku. Väikese läbimõõduga torud suurendavad müra, vähendavad jõudlust,
suurendavad hüdraulilisi lööke ja suurendavad kavitatsiooni ohtu. Kasutage
seda suuremaid läbivoolusektsioone, mida pikemad on torud (võimaluse korral
suurema läbimõõduga kui seadme ava).
Soovitatav on paigaldada tagasilöögiklapp (B joonisel A1 ja joonis A2), et
vältida väljalasketoru tühjendamist pärast elektripumba seiskumist ja et vältida
tagasivoolamist. Keerake toru kõvasti ava peale, toru kahjustamata. Elektripumba
võib paigaldada nii metalltoruga kui ka muust materjalist toruga.
Kui väljalasketoru kavatsetakse kasutada pumba toetamiseks (nt joonis A1 ja joonis
A2, vasak pool), kontrollige alati, et see on piisavalt vastupidav ja jäik selleks, et
kannatada käivitamislöögi, vedeliku surve, vibratsioonide ja elektripumba kaalu
kombineeritud toimet. Teise võimalusena soovitatakse sukeldunult paigaldamisel
toetada elektripump kindlalt seadme pea avasse kinnitatud metallkaabliga ja
siduge elektripump kinni pöörlemissuuna suhtes. Pinnalae paigaldamisel võib
elektripumba toetada, kinnitades selle otse toruklambritega (D joonisel A2,
paremal)..
5.2 Paigaldamine kaevu
Elektripumba maksimaalne läbimõõt on 129 mm. Kontrollige, et kaevus
ei ole kitsaskohti või takistusi elektripumba allalaskmisel. Elektripumba
ja kaevu seinte vahele peab jääma piisav vahe nõutava vooluhulga
jaoks. Soovitatav on, et kaevu siseläbimõõt oleks vähemalt 140 mm.
Mootorit jahutab veevool elektripumba sees. Seega ei ole nõutavat
miinimumkiiruse suurust ette nähtud.
Kinnitage toitekaabel väljalasketoru külge selleks ette nähtud spetsiaalsete
sidemetega (joonis A1).
Kukkumis- ja uppumisohtu ei tohiks alahinnata, kui paigaldus tuleb teha suurde
kaevu, paaki või tsisterni.
Veenduge, et töökeskkonnas ei esine mürgiseid, lämmatavaid aure, mürgiseid
või plahvatusohtlikke toksilisi gaase. Vajaduse korral kasutage nõuetekohaseid
isikukaitsevahendeid
neeldumisvoolu
mõõtmiseks
Soovitatav on kontrollida, et kogu kaevu pikkuses ei esine takistusi. Laske
elektripump kaevu, vältides elektrikaabli kahjustamist.
Ärge kasutage elektripumba kaevu laskmiseks või sealt välja tõmbamiseks
toitekaablit.
5.2.1 Minimaalne ja maksimaalne sukeldussügavus
Selleks et elektripump ei tõmbaks filtri kaudu õhku sisse, peab pump olema
vähemalt kuni poole kõrguseni ja seega mitte vähem kui 30 cm ulatuses põhjast
vedeliku sees (MIN tase joonisel A1). Selle tingimuse tagamiseks tuleb ette näha
piisav sukeldussügavus, kui vedelik kaevus väheneb minimaalse tasemeni.
Kuivalt töötamine või pumpamisel vedeliku segunemine õhuga võib põhjustada
elektripumbale raskeid kahjustusi ja muudab jõudluse ebaregulaarseks.
Maksimaalne sukeldussügavus (tase MAX joonisel A1) on märgitud andmeplaadile.
5.2.2 Ujukiga mudelid
Ujukiga varustatud mudelid käivituvad automaatselt, kui ujuk asetub
horisontaalasendiga võrreldes umbes suurema kui 45° nurga alla. Mootor
peatub automaatselt, kui ujuk laskub uuesti horisontaalasendist madalamale.
Paigaldamise etapis on vaja kontrollida, et:
1) Ujuk saaks vabalt liikuda mõlemas suunas, ilma et see jääks millegi alla või
peale kinni. Eemaldage võimalikud takistused. Kontrollige kogu elektripumba
ümbrus üle kõikides lubatud liikumissuundades.
2) Elektripump käivitub ainult siis, kui vedelikutase ulatub vähemalt minimaalse
ettenähtud sukeldustasemeni (vt eelmine punkt), ja seiskub enne, kui
vedelikutase langeb alla miinimumtaseme. Soovitud tulemuse saamiseks
reguleerige ujuki kaabli vaba pikkust.
5.3 Pinnale paigaldamine
Reas avadega mudelid on projekteeritud paigaldamiseks kahe torutrassi vahele.
Vt joonis A2 lisas.
Kontrollige, et kahe toru omavaheline joondamatus ei tekitaks elektripumba
ühendustele liigset koormust. Soovitatav on paigaldada vähemalt ühele kahest
küljest painduv trass (E joonisel A2). Torud tuleb korralikult toestada, et vältida
ülemäärast jõu või jõumomendi ülekandumist elektripumba avadele.
Soovitatav on paigaldada väljalaskekohta sulgeventiilid ja, kui liin on survestatud,
ka pumba sissevõtukohta, et saaks teha hooldustöid ilma hüdraulikasüsteemi
tühjendamata (C joonisel A2).
Kui elektripump imeb survestamata liinilt (näiteks kaevust või paagist kõrgemale
kui vaba pind), tuleb pumba stimuleerimiseks paigaldada põhjaventiil või
tagasivooluklapp piki imemistoru (B joonisel A2).
Pumbal ei ole täitekorki. Kui pump paigaldatakse vedelikutaseme kohale, on
soovitatav paigaldada liitmik, mis võimaldab täitmist ja õhu väljalaskmist.
5.3.1 Maksimaalnse imemisrõhu ja kavitatsioonivaru (NPSH) kontrollimine
On vaja kontrollida, et imemisrõhu (P väljendatud baarides) ja pumba poolt antud
maksimaalsee rõhutõusu (H max, baarides) summa oleks väiksem kui pumba
maksimaalne rõhk (P max, baarides). Igal juhul ei tohi maksimaalne rõhk ületada
andmeplaadil märgitud väärtust.
Samuti tuleb kontrollida, et kavitatsioonivaru (NPSH) elektripumba sissevõtuava
juures oleks kõrgem kui nõutav väärtus, arvestades piisavat ohutusvaru, et vältida
kavitatsiooni ohtu. Vaba kavitatsioonivaru NPSH arvutamiseks kasutage järgmist
valemit:
NPSH = pb x 10.2 - Hv – Hs
pb: Vedeliku absoluutne rõhk sissevõtul, kui pump töötab [baarides].
Hv: Aururõhk [m] olenevalt vedeliku temperatuurist [m]
Hs: Ohutusvaru [m] (vähemalt 0,5)
Nõutavad kavitatsioonivaru NPSH väärtused on toodud lisas näidatud
iseloomulikes kõverates (joonis A3). Otsige graafikut, mis vastab sagedusele
(veerud) ja asjaomasele perekonnale (read).
Kui nõutav NPSH väärtus (joonis A3) ületab eelmise valemi abil arvutatud
kavitatsioonivaru NPSH väärtust, tuleb pump paigaldada vedelikupinna alla
sügavusele (väljendatud meetrites), mis on võrdne nende kahe väärtuse
vahega. Suletud ahelates paigaldage autoklaav/paisupaak pumba sissevõtule ja
survestage ahel.
6 MEHAANILINE PAIGALDAMINE
6.1 Masina käsitsemine
Masina tõstmiseks kasutage ainult sobivaid vahendeid, mis on varustatud
spetsiaalse märgistusega (nt CE-märgis) ja heas töökorras. Ärge ületage nende
hulgast kõige väiksema tugevusega seadme kandevõimet (silmapolt, haarats,
konks, karabiinhaak, kett, köis, tõstuk või muu). Kasutage ainult ohutusseadmega
konksusid. Kasutage reguleeritavaid silmapolte või kontrollige nende
maksimaalset kandevõimet mitteaksiaalsete koormuste jaoks.
Pöörake tähelepanu riputatud koormustele. Ärge seiske nende all.
Pöörake tähelepanu tööpiirkonnas viibivatele inimestele, loomadele ja
esemetele. Vajaduse korral kasutage tööruumi märgistamiseks ja
piiramiseks sobivaid vahendeid. Ärge liigutage pumpa üle inimeste ega
asetage seda käima üles inimeste kohale.
Seadet võib liigutada käsitsi. Kontrollige andmeplaadil ja/või pakendil märgitud
massi.
EESTI KEEL
47