EE
Joonis 2. kaminasüdamiku üldskeem koos veesärgiga.
Vesiküttega kaminasüdamiku oluline osa on terasest veesärk (16),
milles asub põlemiskamber (1). põlemiskambri esiseina moodustab malmist uks (2), mis on varustatud
ühtlase kuumakindla klaaskeraamika (3) ja lukustuspoldiga (4). Uks on paigutatud malmist raami (5),
mis on kinnitatud veesärgi külge. põlemiskamber (1) on altpoolt piiratud veesärgiga kinnitatud mal-
mist alusega (6), milles asub tuhakamber. aluse kohale on paigaldatud malmist rest (10), millel toimub
kütuse põletamine. Tuharest tuleb asetada nii, et selle ribid on suunatud ülespoole.
Valurauast rest (11) takistab, et hõõguv kütus ei voolaks põlemiskambrist välja, kui uks (2) avatakse.
põlemisjäätmed: tuhk ja põlemata kütusejäägid kogutakse välja tõmmatavasse tuhasahtlisse (7), mis
asub resti all. Tuhasahtli esiosa on varustatud võrega (8), mis on varustatud käepidemega (9) regule-
eritava liugregulaatoriga, et reguleerida kütuse põlemiseks vajaliku primaarõhu kogust.
sekundaarne õhk, mis on vajalik kütusegase järelpõlemiseks ja suitsu väljapääsu vältimiseks kuuma-
kindlast klaasist (3), juhitakse klaasi ülemises servas oleva ava kaudu. põlemiskambri kohal paiknevad
suitsutorud (17), mis on loomulikuks konvektsioonikanaliks põlemisgaaside liikumiseks ja samal ajal
intensiivistavad soojusvahetust.
pärast kütuse süttimist voolavad põlemisgaasid ümber põlemiskambri seinte, suitsutorude vahel, su-
itsutorusse (12) ja suitsutoru kaudu korstnasse. suitsutorusse on paigaldatud pöördsiiber (13). siibri
avanemisnurga reguleerimiseks kasutatakse spetsiaalset mehhanismi (14) ja nuppu (15).
Tsirkuleeriv vesi juhitakse süsteemist kaminasüdamikku alumiste ühenduste (18) kaudu. soojendatud
vee ärajuhtimine kaminasüdamikust toimubülemiste ühenduste (19) kaudu.
Teisi ühendusi (20) kasutatakse temperatuurianduri (msk), (21) mähise ja (22) termoventiilianduri pa-
igaldamiseks.
3.1 Keskkütte ja/või sooja vee süsteemi soojusvõimsuse valik
põhikriteeriumiks paigalduse soojusvõimsuse valikul on kaminasüdamiku veesärgi maksimaalne het-
keline võimsus. selleks, et keskkütte- ja/või kuumaveesüsteem oleks võimeline tarbima tootja poolt
deklareeritud veeseadme nimivõimsust (keskmist), peab selle tarbimisvõimsus olema võrdne või lähe-
dane veesärgi maksimaalsele hetkelisele võimsusele.
asjakohased tehnilised andmed on esitatud tabelis 1.
4. Kaminasüdamiku kokkupanek ja paigaldamine koos veesärgiga
paigaldamist peab teostama kvalifitseeritud pottsepp ja san-tehnik.
enne kaminasüdamiku kütte- ja põlemissüsteemiga ühendamist lugege need juhised läbi ja kontrol-
lige, et seade oleks terve.
enne veesärgiga kaminasüdamiku paigaldust ehitakge vähemalt 30 cm kõrgune vundament selle
ruumi põrandale, kus veesärgiga kaminasüdamik kasutama hakatakse. seade tuleb asetada vunda-
mendile ja loodida,
seejärel tehke ühendused küttesüsteemi ja suitsutoruga ning ühendage kaminasüdamiku tarvikud
veesärgiga.
4.1 Veesärgiga kaminasüdamiku ohutu paigaldamise põhimõtted
ohutuse ja hügieeni põhimõtted, veesärgiga kaminasüdamiku õige ja ohutu paigaldamine, ventilat-
sioon ja ühendus suitsugaaside väljalaskesüsteemiga on sätestatud infrastruktuuriministri 12. aprilli
2002. aasta määruses. U. nr 75, 15. juuni 2002, peatükk 6 §.
kooskõlas nende põhimõtetega:
- Veesärgiga kaminasüdamik tuleb asetada vähemalt 15 cm paksusele põrandale. Tuleohtlik põrand
kaminasüdamiku ümber peab olema kaitstud vähemalt 30 cm laiuse mittesüttiva materjali ribaga, mis
ulatub ukse servadest vähemalt 30 cm kummalegi poole.
- Veesärgiga kaminasüdamik, ühendustorud ja puhastusavad peavad olema vähemalt 60 cm kaugusel
hoone katmata tuleohtlikest osadest ja vähemalt 30 cm kaugusel kaitseekraaniga kaetud tuleohtlikest
109