- vasaku rangluualuse arteri antegraadne perfusioon;
- distaalsete kehaosade perfusioon.
Protseduuri optimaalse tulemuse saavutamiseks on kriitiline tähtsus perioperatiivsel käsitlusel
ja selle üle otsustab arst.
• Kui E-vita OPEN NEO sisestussüsteemi sisestamise ajal on tunda takistust, ärge seda edasi
lükake. Peatuge ja hinnake takistuse põhjust, vastasel korral on risk veresoonetrauma või kateetri
kahjustuse tekkeks. Ägeda dissektsiooni korral tuleb olla eriti ettevaatlik, et vältida sisenemist
pseudovalendikku.
• Klemmid võivad proteesi kahjustada. Kasutada tuleb atraumaatilisi, ideaalis pehme kattega haa-
radega klemme, ja rakendada võimalikult vähe jõudu. Ülemäärast jõudu tuleb vältida, sest see
kahjustab polüesterkiude.
• Transösofageaalne ehhokardiograafia (TEE) või intravaskulaarne ultraheli (IVUS) võib olla abiks,
et kinnitada juhtetraadi õiget paigutust tõelises valendikus aordi dissektsiooni korral ja kontrollida
distaalse kinnitustsooni sobivust.
• Verejooksu ja revisjonlõikuse vältimiseks tuleb anastomoos teha väga täpselt. Kasutage sobiva
suurusega tavalist kirurgilist anastomoosinõela ja mitteresorbeeruvat monofilamenti. Ohutu
distaalse anastomoosi tegemiseks tuleb kasutada õmbluskraed.
• Hoolikalt tuleb jälgida, et anastomoosi tegemisel haarataks kõik aordiseina kihistunud membraanid.
Kui on tegemist väga arteriosklerootilise ja rabeda koega, võib verejooksu riski vähendamisel olla
abi välisest tugivildist.
• Õmblusjoone pinge alla jäämise ennetamiseks tuleb vältida anastomoosi ja proteesimaterjali
liigset pingutamist.
• Kui on vajadus õhu väljutamiseks, siis tuleb selleks kasutada võimalikult väikest nõela. Ärge
kasutage lõikavaid nõelu, sest need võivad põhjustada vere lekkimist.
5
Võimalikud kõrvaltoimed
• allergiline reaktsioon (kontrastainele, antitrombootilistele ravimitele, stentproteesi materjalile);
• amputatsioon;
• aordi suurenemine (nt aneurüsm, pseudovalendik);
• aordi ruptuur;
• südamepuudulikkus (nt arütmia, tahhükardia, südame paispuudulikkus, müokardiinfarkt);
• surm;
• aordi või ümbritsevate veresoonte dissektsioon, perforatsioon või ruptuur;
• emboolia (nt trombemboolia, mikroemboolia);
• endoleke;
• fistul (nt aortoösofageaalne, aortotrahheaalne, aortobronhiaalne);
• seedetrakti tüsistused (nt verejooks, vistseraalne isheemia/infarkt);
• hemorraagia/veritsus;
• maksapuudulikkus;
• hüpotensioon/hüpertensioon;
• proteesimaterjali rike (sealhulgas seadme metallosa purunemine, kokkulangemine, ekstrusioon,
erosioon ja proteesi ruptuur);
• infektsioon (nt paikne, süsteemne, proteesiga seotud) või palavik;
• isheemia või infarkt (nt peaaju, vistseraalne, renaalne, elundite, perifeerne);
• kõrinärvi halvatus;
• neuroloogilised tüsistused (nt transitoorne isheemiline atakk (TIA), insult);
• oklusioon (venoosne või arteriaalne, sh proteesi oklusioon);
• kopsutüsistus (nt kopsuturse, emboolia, pneumoonia, hingamispuudulikkus);
• neerupuudulikkus;
• seljaaju isheemia, sh paraparees ja parapleegia;
• stenoos (arteri või veeni);
• stentproteesi liikumine (aneurüsmi korral retrograadne);
• tromboos (sh proteesi tromboos);
• kudede nekroos;
• haavaparanemise tüsistused (nt dehistsents, veritsus, infektsioon, sepsis).
6
Ravi ja suuruse valik
6.1
Patsiendi valimine
Iga patsiendi puhul tuleb enne E‑vita OPEN NEO kasutamist hoolikalt kaaluda kasu ja riske (vt 4. jaotis
„Hoiatused ja ettevaatusabinõud"). Arstil peab käepärast olema valik erinevaid protseduuri teostami-
seks vajalikke implantaate, eelkõige siis, kui juhu planeerimiseks preoperatiivselt saadud mõõtmed
(ravitava soone läbimõõdud/pikkused) pole kindlad. Suuruse valimist on kirjeldatud jaotises 6.4 ja
selle eest vastutab raviarst.
Lisakaalutlused patsiendi valimisel on muu hulgas järgmised.
ET
87